"Tbilisist Kiievisse ja Riiga"

- Priit Pallo, Spordileht, 13. mai 1987, nr. 55

NSV Liidu autode ringrajasõidumeistrivõistluste I etapp Tbilisis on juba minevik, võistlustulemused ammu teada. Ainet mõtisklemiseks aga jätkub, sest kõik ei läinud kaugeltki ootuste kohaselt.

Autospordihuvilised teavad Ülo Halbergi Eesti rallimeeskonna treenerina. Tbilisis oli ta meie ringrajakoondise esindaja.

Kuuldavasti algasid viperused juba enne Tbilisi jõudmist?
"Sõitjad ja mehaanikud kasutasid lennukit, tehnika liikus aga mööda maanteid Rostovini. Seal tabas meie autokolonni lumetorm. Pea kolmemeetriste lumehangede vahelt pääsesime suuremate kaotusteta, ent kaotasime kolm-neli päeva. Ka Tbilisis oli külm, mägedest puhus vinge tuul. Esimene võistluspäev tõi lund ja rahet."

Mis jäi meelde treeningsõitudelt?
"Üllatasid kontrastid. Napa sõitis igal treeningul kümmekond ringi. Ajad olid tal lausa loomulikult kõigist ülekaalukalt kiiremad. Tundus, et enamikul meie sõitjatest jäi kodusest talvisest ettevalmistusest puudu. Tekkis omamoodi "töölaager" ja see peegeldus ka võistlustulemustes. Näiteks Raivo Hääle auto purunes treeningul minu arust lõplikult, ent mehaanikute pingsa töö tulemusena oli mees stardis ja sõitis väga hästi. Tema vormelauto raam jäigi kõveraks, ent õnneks vasakule...
Rustavi ringrajal on pea kõik otsustavad kurvid vasakule... Meelde jäi üleüldine pidev ehitamine ja ümberehitamine. Kõige rohkem oli kahju Toivo Asmerist ja Urmas Põllust. Nende uued "Estonia 24-10d" ei tahtnud kuidagi teel püsida. Asmeril jäi veel pidurdusmaal gaas peale, tasandamata kruusasel väljasõidualal libisemine tegi võistlussõidus osalemise võimatuks. Põld sõitis samuti rajalt välja, parandas oma vormeli ära, ent siis purunes käigukast."

Mida öelda korraldusest?
"NSV Liidu meistrid selguvad 22.-23. augustil Riias Bikernieki rajal. Finaalsõidule pääsevad kolme valiksõidu parimad. Punktide lugemisel arvestatakse kaht paremat tulemust. Hea võistlusjuhend, ent organiseerimine on vilets. Valiksõitudel ei organiseerita majutamist ega toitlustamist, ei eraldata kütte-määrdeaineid, läbi mõtlemata on transport võistluspaikadesse. Tänu meie autospordi metseenidele ja ALMAVÜle leidsid majanduslikud ja olmeküsimused siiski lahenduse.
Kummaline oli võistlustulemuste fikseerimine. Stardikoha vahel otsustav tähtsus on ju teada. Tbilisis otsustati need kohad 2 katseringi sõiduaegade põhjal, kusjuures aeg võeti käsitsi. Stopperite taha kutsuti jalgrattaspordi kohtunikud. Kui nad ei ilmunud, jäi kõik võistkondade endi ajavõtjate otsustada. Eriti kahtlased olid "Easternide" stardiajad. Ei jälgegi elektroonikast, automatiseerimisest, objektiivsusest. Ringrajasõidu jaoks sobimatu on möödanikus kehtinud nõue finišijoont ületada. Maailma autovõidusõidus - ka meil möödunud hooajani - arvestatakse ka läbitud ringide arvu, vaatamata võimalikele katkestamistele sõidu viimastel kilomeetritel."

Nüüd võistlussõitudest.
"Esimese päeva nael oli vormel-3 klassi sõit. Napa võidus polnud kellelgi kahtlust. Sõidutaseme järgi oleks pidanud Avo Soots teisena lõpetama, ent mootori jahutussüsteemi vesi läks keema. Pärast veevarude täiendamist lõpetas Soots 12. kohaga.
Kolmanda koha eest võitlesid Raul Sarap ja Vladimir Krivodub. Kümme ringi enne lõppu purunes Sarapi autol mootor. Krivodubi vormel jäi seisma viimasel ringil: külm tuul ja rahe tõkestasid bensiini juurdepääsu karburaatoreist silindritesse. Hästi sõitis Lembit Tammsaar, kes jõudis teisest kümnest startides lõpuks kolmandaks. Kahvatu mulje jätsid Leo Jazel (7.), Urmas Haamer (lõpetas peale boksipeatust 13ndana) ning Ilmar Pardane (14.).
"Easternide" sõidus oli kiievlase Aleksandr Medvetšenko võit ülekaalukas. Talle järgnesid tuntud sõitjad A. Ponomarjov, A. Kretov, E. Lindgren ning vormel-3-l aastaid meie maa parimate hulka kuulunud A. Potehhin. Kohad kuuendast kaheksandani jäid Raivo Hääle, Mart Kongo ja Väino Pentuse jagada. Mart Kongo oli sõidu alguses küll esikolmikus, ent tema võistlusauto mootori hoog rauges pidevalt. Boris Eylandti sõit ebaõnnestus käigukasti rikke tõttu.
"Volgade" sõidus meeldis Peeter Noode esinemine. Viimases kurvis jäi tema "Volga" kolmele rattale: esiratta käändtelg katkes. Ent Noode lõpetas ikkagi neljandana, eespool selle masinaklassi ilmsest liidrist, lätlasest Juris Belmarsist.
"Ladal" (grupp A 1300 cm³) sõitis Andres Keevallik püüdlikult ja lõpetas üheksandana, ent Heldur Kuusingu võistlusauto mootor purunes juba treeningul."

Oleme rääkinud-kirjutanud paradoksist, et meie vormelisõitjad ja rallimehed on Nõukogudemaa parimad, ent "Ladadel" meie mehed ringrajal hakkama ei saa. Mida sellest arvata?
"Peapõhjuseks loen nn inimtegurit. Loomulikult on tehnilisest küljest tehasemeeskondadele raske vastu saada. Aga ometi võimalik, kui sõitjad ja mehaanikud omavad suurepärast tehnilist taipu, oskusi, vajalikke vahendeid, eelkõige aga suurt tahtmist ja eesmärgikindlust. Kümme päeva Gruusias jätsid mulje, et ringrajameestel jääb nimetatud eeltingimustest midagi puudu. Samuti julgen arvata, et tipprallisõitjad on paremad roolimehed.
Meie sõitjatel puuduvad võimalused sõiduoskuste lihvimiseks kodurajal. Uued autod viiakse võistlusrajale katsetamata. Sellest tulenevadki katkestamised, rohked purunemised, avariid. Kõik see on kulukas, kurb ja eelkõige ohtlik. Pole isegi stendi mootorite testimiseks. Tallinna autodroomi ehitamine on seni vaid päevakorras."