"Näidissõit mitmes mõttes"

- Margus Kuuse, Spordileht, 27. aprill 1984

See nädalavahetus Nõukogudemaa lõunapoolseimal, Gruusia linna Rustavi külje all paikneval 4-kilomeetrisel ringrajal läks ajalukku. Esiteks - Tallinna Autode Remondi Katsetehase kolm "Estonia-21M"-i ning üks (tõsi, et veel viimistlemata sõiduomadustega) "Estonia-23" kuulutasid, et progressiivne tiibauto kontseptsioon on seal omaks võetud. Ning teiseks - NSV Liidu Autospordi Föderatsiooni Rahvusvahelise Auto Autoföderatsiooni (FIA) liikmeks olemise 28. aastal külastas meie ringrajavõistlust maailma autospordijuht. See oli prantslane Jean-Marie Balestre, Rahvusvahelise Autospordiföderatsiooni (FISA) president ja FIA asepresident.

Toomas Napa, Toivo Asmeri ja Avo Sootsi 21M-id lisasid värvi nii kinnises pargis toimunud autode tutvustamisele kui ka NSV Liidu ringrajameistrivõistluste esimese etapi sõitudele. Vilunud autospordispetsi pilgule ei jäänud midagi varjatuks: ta uuris ohutusrihmastiku kinnitust autos, tagatiibu ja autoserva külge kinnituvaid kardinaid, küsitles sõitjaid ja teda saatvaid autosporditegelasi, pööras tähelepanu võistluste korraldusele ja - nõnda palju, kui seda võimaldas vaade peatribüünilt - osavõtjate sõidustiilile.

"Vostokkide" seas, kus B. Eylandti noorusest nõdrast "Estonia-23"-st ja R. Sarapi vanadusest väetist "Estonia-21"-st (sotsialismileeri esimene tiibauto aastast 1980) starti minejaid polnud, tuli T. Asmeril meie vabariigi au päästa. Võideldes harjumatu autoga ja pesulauataolise rajakattega, jättis Asmer ridamisi maha konkurente, sealhulgas vilunud E. Lindgreni ja I. Kruminši. Võit läks A. Ponomarjovile Togliattist, ka leedulane G. Neverauskas säilitas Asmeri ees 11-sekundilise edu. Auto debüüt oli aga korda läinud.

"Žigulidel" (A-2/7, mootori töömahuga kuni 1300 cm³) sai meie vilunuim sedaanisõitja Jaan Tedre kaheksanda koha. Pisut parema varustuse korral olnuks koht kuue seas võimalik. Eesotsas lõpetanud A. Grigorjev ("Mosavtotehobsluživanije"), J. Katsai ja M. Bogatõrjov ("AvtoVAZ") juhivad muidugi väga hästi, kuid teisalt on neil ka kaugelt paremad tingimused autode ettevalmistamiseks.

Ringrajal debüteerinud Jüri Triisa haige jalaga sõidetud kuueteistkümnes koht väärib märkimist. Peaasi, et Tedre lakkas olemast viimane sedaani-mohikaanlane, et on märk vastsest huvist.

Vormel-3-autodel liidrikohalt startinud Toomas Napa sõitis välja harvanähtava tulemuse, edestades ringi võrra kõiki kaasvõitlejaid peale teiseks jäänud moskvalase A. Potehhini. Vene NFSV võistleja A. Volossatš tuli kolmandaks. A. Soots samuti veel mitmeid mõistatusi kätkeva autoga kuuendaks ning U. Haamer "Estonia-20"-l sai hinnatava üheksanda koha.

Karikad kõigis autoklassides võitnuile andis üle FISA president. Edasi sõitis ta Moskvasse, et jätkata kõnelusi Nõukogude Liidu autospordi juhtidega. J.-M. Balestre on endale eesmärgiks võtnud suhteliselt odavate vormelautode elujõulise maailmasarja asutamise. Kas protestiks vormel-1-e kontrollimatult kasvavate kulutuste vastu loodud nn. maailma karika sõitudest asja saab, peaks selguma juba 1986. aastal.

Ratsionaalse autospordi traditsioon on sotsialismileeri riikides üle 30 aasta vana. Juba seegi on platvorm ühistööks. Pealisehitus kõigile osavõtjatele sobiva vormeli näol on siiski vaid detailprobleem.