"1987. aasta parimad"- Gunnar Press, Noorte Hääl, 16. detsember 1987, nr. 288 (13 286)Aasta läheneb lõpule. Üleeile õhtul istusid koos 53 Eesti spordiajakirjanikku, et nimetada meie tänavused parimad. Oli, kelle vahel valida! Maailmameistrid, Euroopa meistrid... Ja ometi tunnistati parimaks mees, kellel kaalukaimad auhinnad (seni?) puuduvad: Jaan Ehlvest! NSV Liidu malemeistrivõistluste pronks, MM-tsükli tsoonidevahelise turniiri teine-kolmas, nüüd üks MM-tiitli pretendentidest, rahvusvaheline suurmeister... Ilmselt kallutas ajakirjanike otsuse Ehlvesti kasuks male lai kandepind ja populaarsus. Olla sel alal tipus tähendab eestlase silmis ju ka suure Paul Kerese töö jätkamist, Ehlvesti esikohas nähku tunnustust ka treenerid Tõnu Truus ja Aleksander Veingold ja suurmeistri teised abimehed! Teisele platsile paigutati noor, ent juba kogenud suusakahevõistleja Allar Levandi. Kaks mehist sõitu MM-il, tasuks individuaalne 5. koht ja meeskondlik pronks, 6. koht MK-sarjas. Pluss võimalus veel sel aastal mehetegusid teha ja uue aasta hakul ühena favoriitidest olümpiale minna - tooma Eesti talispordiajaloo teist olümpiamedalit. Sõudja Jüri Jaansoni tulemusi hinnati kõrgelt vaatamata sellele, et MM-il kõige paremini ei läinud (5. koht). NSV Liidu esinumbri koht prestiižikal ühepaadil teeb temastki olümpialootuse. Esikolmikust jäid välja NSV Liidu korvpallikoondises kanda kinnitanud ja koduse publiku silmis ülipopulaarseks saanud Tiit Sokk, epeevehklemise meeskondlik maailmameister Vladimir Reznitšenko, jahilaskmise meeskondlik MM-hõbe Urmas Saaliste, NSV Liidu kergejõustikukuningas Valter Külvet, Euroopa võrkpallimeister Jaanus Lillepuu, sotsialismimaade kangeim autopiloot Toomas Napa, allveeujumise kahekordne maailmameister Anatoli Dalidovitš...
Veel said hääli odaviskaja Marek Kaleta (75), tennisist Andres Võsand (37), purjetaja Nikolai Poljakov (21), jalgrattur Riho Suun (8), kümnevõistleja Andrei Nazarov (3), purjetaja Tammo Otsasoo (2), mootorrattur Jüri Raudsik ja automudelist Jaak Ringmäe (mõl. 1). Naiste konkurents oli hõredam, ent mitte tipus. Seal pretendeerisid kõrgele kohale koguni kolm maailmameistrit, peale jäi seekord trekijalgrattur Erika Salumäe. Tõepoolest, Salumäe saavutustepagas on tänavu varasemaist kopsakam - MM-kuld sprindis, neli maailmarekordit, võit Seoul`i olümpianädalal, NSV Liidu meistri tiitel. Laskesuusataja Kaija Parve jäi sel aastal individuaalse MM-kullata, leppis 10 km hõbedaga. Naiskondlik kuld tuli siiski ja Parvest sai kuuekordne maailmameister. Koguni kolm medalit tõi MM-ilt allveeujuja Tiina Krutov - kuld paarisharjutusest, hõbe tähe- ja pronks poiujumisest. Napilt jäi Krutovist maha iluvõimlemise rühmaharjutuse MM-hõbe Jaanika Mölder, esiviisiku lõpetas MK-etapi võitnud laskur Anne Oberg.
Veel nimetati hääletussedeleil laskur Inna Roset (12), mootorrattur Luule Tulli (11), purilendur Eda Laant (3) ja jooksja Sirje Eichelmanni (2). Parimaks võistkonnaks pürgis üle aastate Tallinna "Kalevi" korvpallimeeskond. Selles otsuses segunevad rõõm kõrgliigakoha üle, lootused, lootused... Ja seda kohta on uuel aastal väga raske kaitsta... Praegu pidid korvpallimeeste ees taanduma NSV Liidu rallimeistrid Ilmar Raissar - Rein Talvar, NSV Liidu kaevikraja jahilaskemeistrid Urmas Saaliste - Heikki Jaansalu - Arno Kull ja NSV Liidu klassi "470" purjetamismeistrid Tõnu ja Toomas Tõniste. Õrnem sugu seekord sõnaõigust ei saanud.
Vennad Tõnisted said 29 punkti. Esmakordselt valiti aasta treener. Tihedas konkurentsis jäi peale "Kalevi" korvpallimeeskonna vanemtreener Jaak Salumets. Siinkohal rõhutagem - aasta treeneri valimisel peeti võrdselt meisterlikkusega silmas populaarsust. Eesti parimate tehnikasportlaste valimisel osales 32 ajakirjanikku. Ärgu suured punktisummad lugejaid eksitagu, ALMAVÜ juhid pidasid tarvilikuks tavalised punktid kahega korrutada. Meestest oli parim Toomas Napa, Riias-käijate suursoosik. Tema esikoht sotsialismimaade karikavõistlustel kaalus üles ka allveeujuja Anatoli Dalidovitši kaks MM-kulda. Esikümnesse mahtusid veel NSV Liidu meistrid mootorratturid Jüri Raudsik, Peeter Koval ja Jüri Randla, automudelismis NSV Liidu meistriks tulnud ning EM-võistlustelt vastavalt kulla ja hõbeda saanud Jaak Ringmäe ja Ilmar Vesiallik, kahekordne NSV Liidu meister veemotosportlane Aldur Raudva, bagisõidus sotsialismimaade karikavõistluste etapi võitnud Jaanus Ligur ning NSV Liidu kardisõidumeister Ülar Jeblakov.
Palju punkte said ka mootorrattur Jüri Preobraženski (77) ja raadiosportlane Margus Meitus (63). Parima naistehnikasportlase tiitli andsid eespool loetletud medalid veenvalt Tiina Krutovile. Kogenud mootorratturi Luule Tulli järjekordne NSV Liidu meistri tiitel andis teise koha, samas hõbeda saanud Meeli Kalam asetati neljandaks. Vahele mahtus purilennus sotsialismimaade karikavõistlused võitnud Eda Laan, viies oli meremitmevõistluses sarnase jõuproovi parimaks osutunud Leela Lint.
Veel nimetati purilendur Nadežda Rjatipovat. Parima võistkonna tiitli teenis veenvalt rallipaar Raissar - Talvar. Nende kolleegid Vallo Soots - Toomas Putmaker said teise ning Eesti allveenaiskond (Tiina Krutov, Aini Veskiväli, Tatjana Semikolenova, Julia Kolesnikova) kolmanda koha.
Ankeetidele kanti veel rallipaarid Ivar Raidam - Maano Mardisalu (28), Eedo Raide - Georg Valdek (20), vennad Metsad ja Joel Tammeka - Ants Kulgevee (mõl. 4) ning mootorratturid Toivo Vides - Tiit Prosso (22). Ees on olümpia-aasta 1988. Loodame, et uues detsembris tuleb spordiajakirjanikel valida olümpiavõitjate vahel.
|
