"Võit!?"

- Pille Kala, Kehakultuur, nr. 24, 1987

Ajakiri on seotud oma ilmumistsükliga ja nüüd, mil need read lugejateni jõuavad, on autospordisõpradel rõõmusõnum Toomas Napa kroonimisest Ida-Euroopa võidusõidukuningaks juba ammu käes. Miks veel möödunu juurde tagasi tulla? Ent mis teha, kui vennasmaade ringradadelt jõuavad meieni vaid napid teated. Me teame, kes, ent ei tea, kuidas. Vormel-1-autode MM-võistlustelt saame teavet märksa enam kui meie oma võidusõidu tippkonkurentsist. Miks see nii on? Oma osa on kindlasti objektiivsetel põhjustel: rahvusvahelised pressiagentuurid karikasõitude kommentaare ei edasta ja meie ajakirjanikud reeglina kaugetesse võistluspaikadesse ei jõua. Ent olgu, kuidas on, üritame Toomas Napa suure võidu aastal teadmatusekatet veidi kergitada.

Esimest korda võisteldi Sõpruse karikale 1963. aastal, NSV Liidu võidusõitjad teevad kaasa 1967. aastast, seega oli tänavune lisaks kõigele juubelihooaeg.

Edu andis oodata. Auhinnakohti üksikutel etappidel hakkasid NSV Liidu võidusõitjad saama seitsmekümnendate esimesel poolel. 1975. aastal jõudis Madis Laiv lõpuks eesmärgini - karikavõiduni. Järgmist täistabamust tuli oodata täpselt tosin aastat...

1976. aastal sai Laiv veel pronksmedali ja lahkus võidusõidurajalt. Selsamal 1976. aastal kohtus Ida-Euroopa eliit esmakordselt NSV Liidu koondise noorukese debütandi Toomas Napaga. Vaevalt see kohtumine Tšehhoslovakkia ja Saksa DV ässadele meelde jäi - Napa startis vaid kodusel, Minski etapil ja oli viieteistkümnes. Kes võinuks siis öelda, et järgneval tosinal aastal on NSV Liidu autospordisõprade võidulootused seotud ainult selle noormehega?

Järgmisel aastal sõitis Napa kaasa juba kõigil etappidel, oli Poolas kolmas ning Minskis neljas ja teenis NSV Liidu parimana kokkuvõttes kuuenda koha. Põlvkonnavahetuse läbi elanud NSV Liidu meeskonnal oli taas oma liider! Veel aasta, ja hiljutine debütant lõpetab hooaja etapivõidu ja üldarvestuse teise kohaga legendaarse Ulrich Melkuse järel.

99% teest tippu ei osutunud raskeks. Toomas Napast oli saanud mees, kellega arvestasid kõik konkurendid kõikidel radadel. Absoluutsesse tippu tõusmiseks jäi teha veel viimane samm...

... Ja ometi kulus selle astumiseks kümme pikka aastat. Aeg, mille jooksul kergejõustiklane jõuab lootustandva noorena tulla, küpse meistrina maailma vaimustada ja veteranina unustusse vajuda.

Toomas Napa tegi kõik need aastad tööd. Auto kallal, iseenda kallal. Karikahooaegade protokollides nägi järgnev välja nii: 1979 - 4., 1980 - 9., 1981 - 2., 1982 - 4., 1983 - 9., 1984 - 4., 1985 - 2., 1986 - 10. koht. Tehnikaspordi omapära pealiskaudselt tundev spordisõber näeb siin äärmist ebastabiilsust, ent võidusõidu eduvalemis korrutatakse sõitja võimed auto võimekusega. Kui mõnel etapil teine kordajaist osutub nulliks, on ka korrutis null ning sama number kirjutatakse võistlusprotokolligi. Vast ainult 1980. aastal polnud Napast parimatele konkurenti. Koondisejuhtide soovil katsetas ta sel hooajal eksperimentaalautot "Madi". Auto polnud sõidukõlblik ja luhtunud hooaeg kinnitas vaid Toomas Napa juba esimesel autoga tutvumisel lausutud diagnoosi: "See auto sõitma ei hakka!"

1983. aastal sai Napa tiibauto "Estonia-21", juhtis sellega avaetapil Kiievis üle poole distantsist, ent siis tuli fataalne kokkupõrge Poola võidusõitja Grochowskyga. Edasi? Polnud autot, polnud enam õiget sõidutujugi...

Kõigi aegade halvim üldkoht - kümnes - on Toomas Napal kirjas aga mullusest hooajast. Ent paljude spordisõprade arvamust mööda oli see ometi Toomas Napa kauneim võidusõiduhooaeg. Finišini jõudis Toomas kolmel karikaetapil ja kõigil neil jäid konkurendid kaugele seljataha! Kolm võitu, kaks katkestamist liidrikohalt, üks stardiavarii. Kõigele lisaks jäi NSV Liidu koondis spordiametnike saamatuse tõttu kõrvale Ungari etapist. Nii tuligi imelise hooaja kokkuvõtteks vaid kümnes koht.

Kuidas üldse Sõpruse karikasarjas punkte loetakse? Võitja teenib 50, järgmised 46, 43, 41, 40, 39, 38 jne. Punkti. Selge, et selline skaala sportlikku konkurentsi ei soosi. Koht ees- või tagapool ei loe suurt midagi, katkestamine seevastu pühib korrapealt kõik lootused. Reglement nuhtleb riski piiril sõitvaid tippmehi ja soosib neid, kel eesmärgiks kindla peale lõpuni sõita. Sõpruse karikat on võidetud ühelgi etapil auhinnakolmikus olemata! Märksa objektiivsema ülevaate võistlejate võimetest annaks olümpia (7-5-4-3-2-1) või vormel-1-klassi (9-6-4-3-2-1) punktitabel (nende järgi punkte lugedes olnuks Napa muuseas mullu teine!).

Andestagu lugeja see põige võidusõidu kontoripoolele. Ent nende teadmisteta oleks raske hinnata tänavusel hooajal toimunut.

Sel aastal selgitati karikaomanik kõigest nelja etapiga. (Põhjuseks oli kokkuhoiutaotlus. Pärast "Pravdas" ja vennasmaade ajakirjanduses ilmunud kriitikat tunnistati see otsus ekslikuks ja 1989. aastast võisteldakse taas seitsmel etapil.) Kalendrisse jäid sõidud Poznanis (Poola RV), Schleizis (Saksa DV), Albenas (Bulgaaria) ja ungarlaste MM-tandril Hungaroringil.

Pärast talvepuhkust kohtusid Ida-Euroopa parimad kõigepealt Poznani lähistel. Sealne rada valmis kümmekond aastat tagasi vormel-1-autode MM-võistlusi silmas pidades. Tõsi, Suure auhinna sõiduni poolakad seni jõudnud pole, ent rada on suurvõistlusteks igati sobiv.

Rajatreeningud tõid pisiüllatuse. Kiireim mees oli NSV Liidu võidusõitja Viktor Kozankov, järgmised stardikohad kuulusid mullusele karikavõitjale Vàclav Limile ja Berndt Kasperile Saksa DV-st. Alles neljanda aja sõitis välja Toomas Napa.

Ka võistlusstardis asus etteotsa Kozankov, ent kiired sekundid ei tule kätte hinnata. Moskvalane kohtles oma autot liiga järsult ning see ei pidanud kuigi kaua vastu. Esimesena finišeeris Lim, teisena Napa ja kolmandana väga head sõitu teinud Toivo Asmer. Järgnesid ungarlane Isztvan Kalmandy, Berndt Kasper Saksa DV-st ja TSSV võidusõitja Jaroslav Vorel.

Toomas Napa ütles pärast sõitu, et Poznani võistlus oli üks raskemaid, mida tal tulnud kaasa teha. Napa oli haige. Temperatuuriga 38° poleks õigupoolest üldse tohtinud starti minna. Minna aga tuli. Nii võistkonna kui omaenda üldkoha huvides.

Teine etapp sõideti Saksa DV-s Schleizi ringrajal. Väga pikkade sirgetega Schleizi kolmnurk on ikka soosinud voolujoonelisi SDV võidusõiduautosid. Nüüdki sai parima stardikoha Berndt Kasper. Napa? Napal purunes treeningul mootor ja alustada tuli viimasest reast. Napa tegi meeletut sõitu, ta möödus nii Limist, Kasperist kui Kozankovist. Vaid Ulrich Melkust ei õnnestunud püüda. Kolmas oli Kozankov, neljas Kasper, viies Lim ja kuues ungarlane Matthias Szegetvary.

Kolmas etapp peeti ungarlaste nimekal Hungaroringil. Toomas Napa: "Hungaroring on pilkupüüdev võidusõidurada. Esinduslikud boksirajatised, mahukad tribüünid - meie spordisõpradele üsna harjumatu vaatepilt. Ent trass ise pole sugugi ideaalselt välja kukkunud. Tee on kitsavõitu, asfalt libe - kummid muudkui vilistavad. Ka on rada pisut liiga käänuline, hoo saab auto sisse õieti vaid stardisirgel."

Kuna karikasarja neljast etapist läks arvesse kolm, sõideti Hungaroringil juba "arvutuslükati põlvedel". Ja paberimajandus näitas tunnise sõidu lõpuminutitel õige soodsat seisu. Ees oli Napa, järel Kozankov, Kasper ja Lim. Langenuks nüüd finišilipp, olnuks Napal sõltumata viimasest etapist üldvõit juba käes. Kozankovil aga hea sõidu korral Bulgaarias kõik eeldused NSV Liidule kaksikvõit kindlustada.

Napa vähendas veidi gaasi, et viimane ring kindla peale läbida. Oli ka Viktor Kozankov endale punktivariandid enne starti selgeks teinud? Küllap. Ent nähes liidri tempot langemas, kadus see meelest. Lüüa Napat - see on iga NSV Liidu võidusõitja unistuseks. Paraku risk end seekord ei õigustanud - Kozankov sõitis vastu Napa tagaratast, mõlemad autod paiskusid teelt. Napa jõudis küll kiiresti asfaldile tagasi, ent Kasper oli juba möödunud. Taas teine. Kozankov pidi leppima neljanda kohaga Limi järel. Ent veel 30 sekundit enne finišilippu oli NSV Liitu tulemas kaksikvõit ja individuaalne Sõpruse karikas...

Niisiis oli enne viimast etappi kõik veel ikka lahtine. Napal tuli üldesikoha võitmiseks hoida Limi ja Kasperit oma selja taga, Kozankov võis NSV Liidule teisegi medali tuua vaid etapivõiduga.

Sõidutaktika lähtuski toodud kaalutlustest. Napa sõitis kohe kõigil eest ära, teda asus jälitama Kozankov. Kui sai selgeks, et Lim ja Kasper Napale enam ohtlikuks ei muutu, võttis juhtimise üle Kozankov, lõpetas esimesena ja tõi NSV Liidu koondisele pronksmedali. Napa oli neljandat korda teine, ent neli korda kaks võrdus seekord esikohaga. Kolmandana lõpetas Lim, temale tõi see hõbemedali. Neljas oli nii Albenas kui üldkokkuvõttes Berndt Kasper. Esmakordselt said NSV Liidu võidusõitjad esikoha ka meeskonnaarvestuses.

Sõpruse karikasarja sõidud sõideti ajavahemikus maist septembrini. Nüüd on kired juba rahunenud ja võimalus toimunut objektiivselt hinnata.

Usun, et paljusid spordisõpru on hämmastanud paradoks - mullu võitis Napa kõik kolm etappi, kus ta finišini jõudis, liiati veel suure ülekaaluga. Tänavu ei tulnud üle mitme aja ühtki esikohta, see-eest tuli aga üldvõit.

Küsimus on võistlustaktikas. Napa on iseloomult võitleja, ja karikasarja ülalpool tutvustatud punktiarvestus seda tüüpi sõitjaid mõistagi ei soosi. Ilmselt veenis mullune suuredu lõpetatud etappidel - ja kogu spordikarjääri halvim kokkuvõttetulemus Napat, et tuleb ümber häälestuda autot säästvamale sõidumaneerile ja varuga mootoriseadele - et vältida katkestamisi. Pealtvaatajad jäid küll ilma mullustest suurvõitudest ja hasartses sõidus sündinud rajarekorditest, ent just niimoodi tuli oodatud karikavõit.

Tänaseks on Toomas Napa võitnud kõik, mida üks NSV Liidu autovõidusõitja kodu- ja välisradadel võita saab. Ent NSV Liidu kõikide aegade edukaim vormelisõitja ei kavatse veel kiivrit-kindaid varna riputada. Nelja kuu pärast algab kõik uuesti.